INTIIMNE KAADER | Kahe lapse ema Liisi Eesmaa: käisin munasarjaopil. Arstid ütlesid, et peavad võib-olla päris suure tüki ära võtma

„Eelmisel suvel saabus kuidagi õige tunne: kas nüüd või mitte kunagi, Päike, tule siis!“ räägib lapseootel moekunstnik Liisi Eesmaa (40).

„2023. aasta sügisel tõmbasin end rekordiliselt ribadeks isegi enda kohta: Kuldnõela kollektsioon, Kaubamaja Pai voodipesu disainimine, balletilavastuse „Tuhkvalge“ kostüümid. Kuldnõela vastu võttes olin kolmandat nädalat rase ja väga õrn oli olla. Praegu on hea, lõpusirge paistab. Ühelt poolt maailma kõige loomulikum asi, teisalt kasvab sinu sees omaette universum. Minu ülesanne on nüüd ennast enam-vähem õigel ajal magama viia, aga siis hakkab kõhus festival pihta ja öösel ärkan mega-afteka peale. Kui ma poja Kuu (7) käest küsisin, mida ta kõhus olemise ajast mäletab, vastas ta: „Seal oli pime.“ Vanarahvas ütleb, et tütred röövivad ema ilu ja jõu... ei tea, kas sellepärast, aga rasedus on seekord palju raskem.

Kuu sündis kaks nädalat enne tähtaega, ma ei jõudnudki perekooli loengusse. Muidugi olin lugenud, kuidas „luugike“ avaneb ja hingad lapse välja, aga päris nii siiski ei läinud. Võtsin naerugaasi (millest polnud abi), kuigi see ei olnudki nagu meeletu valu, vaid lihaspinge, mis läks selga. Sõimasin ka elukaaslast Madist, sest tema abivalmidus ajas mind hoopis kohutavalt närvi. Sünnitus oli loomulik, saime tugeva poisi, kel nabanöör kaks korda ümber kaela. Korralik elamus! Palju rajum oli sellele järgnenud piima- ja tissifestival, mis kestis aasta ja üks kuu. Mõnikord vaatasin väljaveninud dressides olendit, mis must alles oli jäänud, elukaaslane nägi sama räbal välja, ja nutsin, et enam ei jaksa. Ja siis see viis tundi nutnud laps jääb äkki vait ja naeratab. Siis mõtled: mida iganes, teeksin seda miljon korda veel!