Tänapäeva hüpohondriku elu on kordi „kergem“ kui vaesel polkovniku lesel. Diagnoosi leidmiseks piisab vaid toksida kaks sõna otsingureale ja voilà... olemas ta ongi! Kuigi potentsiaalseid peene nimega haigusi võib silme eest läbi joosta mustmiljon, tõmbab aju eriti rasvasesse kirja need kõige mustema stsenaariumiga tõved. Seda enamasti küsimata, kust allikast info üldse pärineb. Kui hüpohondrik on oma diagnoosi väljaselgitamise missioonil, tunduvad korraga usaldusväärsed ka kõige kahtlasemad, keelevigadest kubisevad veebilehed, mille sisu pärineb teab kust, aga mille automaatne tõlkemootor on enam-vähem seeditavaks mudinud.

Jaga
Kommentaarid