Suure rinnakorviga naise pihtimus: vestluspartnerilt on alati silma vaatamist naiivne oodata

Kuidas leppida looduse antud rindadega, mis kandjale kaugeltki ideaalsed ei tundu? Teekond oma kehast rõõmu tundmiseni võib olla pikk ja vaevaline.

Mulle on lapsest peale meeldinud androgüünsus, kus kohtuvad inimlik graatsia ja jõud ega joonistu välja klassikaline mehelikkus või naiselikkus. Kuid puberteedi saabudes hakkas mu keha muutuma täiesti omapäi, minuga oma plaane kooskõlastamata. See, et mu poisilikust kehast joonistusid välja puusad ja talje, tundus veel palju loomulikum kui see, millise hooga hakkasid kasvama mu rinnad. Need olid juba mõnda aega suuremad kui teistel minuealistel tüdrukutel, kuid kasvasid muudkui edasi. Üsna ruttu sai selgeks, et kondiklibust androgüüni minust ei saa.

Kust leida rinnahoidjat?

Olin kaheksandas klassis, kui saime klassiõdedega poistelt kätte tabelikese, kuhu nad meie kohta ristikesi olid tõmmanud. Kui selgus, et tegemist oli meie rindade võrdlusega, ei üllatanud mind,
et ma teistele tüdrukutele pika puuga ära tegin. Hoolimata kõigist minu püüdlustest keha riiete alla peita, olid klassivennad märganud, kui palju mu rinnad selle lühikese ajaga kasvanud olid. Ehkki nad käisid pärast vabandust palumas ning üritasid asja komplimendiks keerata, sain aru, et mu veidralt ja ebaproportsionaalselt suured rinnad jäävadki välja paistma!