Naine, kes eelistab sõiduvahendina mootorratast: võrreldes autosõiduga on see nagu meditatsioon

Pärnust pärit turundaja Ene Post on üks nendest vähestest mootorratturitest, kelle jaoks tsikkel on suvisel perioodil sõiduvahend, millega minna poodi piima järele, sõita hommikul tööle ja kui vaja, siis sõbranna pulma. Selliseid inimesi on vähe, keda saaks suure tähega motoinimesteks kutsuda. Ene kuulub kindlasti nende hulka.

Ärme lasku libedale teele, et defineerida, kes on õige tsiklist või mis teeb mehest-naisest õige motohundi. Kuid kindlasti markeerib fänni see, et tsikkel ei ole vaid pühapäevane lõbusõiduriist, vaid sellega võetakse ette kõik nädala sõidud.

„Võrreldes autosõiduga on motikaga liiklemine nagu meditatsioon: oled üksi sadulas, üksi oma kiivris ja saad rahus omi mõtteid mõelda. Ära ei tohi unustada ka adrenaliini: keerad gaasi ja kaod. See on kirjeldamatu tunne ja raskesti seletatav neile, kes proovinud ei ole."

Loos avaldab Ene ka, millist ägedat Eesti teed tema sõidab, kui tahab iseenda mõtetega olla, ja millise motikaga ta seda teeb, ning miks motikas ei peaks tingimata musta värvi  olema.